echo de menos Estonia

Kuna mu salsatunnini on veel pisut aega, siis elan end blogipidamises välja.

Eesti igatsus tuli umbes pühapäeval peale. Tuli koos suure lumetormiga, mis Teil seal möllab. Ja tuli WWOOFi nädalavahetusega. Ning tuli täiega. Ehk siis... echo de menos Estonia. Sest mul on teostamist vajavad Eesti unistused. Ja Eestis on suurepärased inimesed!!! ..kes teevad Maailmale palju head :) Ja ma igatsen Eestit ka kõikide nende miinustega. Sest neid miinuseid on eemal olles alati kergem igatseda, kui kohapeal olles nautida ;)

Vaatasin vanu fotosid. Mu 20. sünnipäev oli lihtsalt liiga cool. Ma arvan, et kui mul ei tuleks enam ühtegi teist sünnipäevapidu, siis elaksin selle positiivses järellaines veel vähemalt 50 aastat. Ja tuli tahtmine Meie kommuunitit lugeda, aga kuna netti pole, siis see asi peab oma järge ootama. Videosid vaatasin ka. Aga mul on tunne, et ikkagi on mu arvutist puudu umbes 1000 pilti nendest megadest hetkedest, mis seitsmendal korrusel ning Vanemuise mäel veedetud sai.

Jaan Tätte „Sõprade laul nr 2“. Aga ma tean, et me kohtume veel palju. Nii unes kui ilmsi. Ja kunagi on meil suvila , millel on kümme omanikku. Ja kunagi on mul suur inimese hingega koer. Ja kunagi ma elan Granadas.

Ma armastan Teid!
[26.11.08]